EU inflatsioon: 2,3% (okt 2024) ja 2,5% (nov 2024)
Eesti inflatsioon: 4,5% (okt 2024) ja 3,8% (nov 2024)
Leedu inflatsioon: 0,1% (okt 2024) ja 1,1% (nov 2024)
Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) on riigis teatud perioodi jooksul kaupade ja teenuste tootmisega loodud lisandväärtuse standardmõõt. Sellisena mõõdab see ka sellest tootmisest teenitud tulu või lõppkaupadele ja teenustele kulutatud kogusummat (miinus import).
EU töötus: 5,9% (okt 2024)
Eesti töötus: 8,1% (okt 2024)
Tsehhi töötus: 2,6% (okt 2024)
Leedu töötus: 6,9% (okt 2024)
EU SKP kasv: 1,2%
Eesti SKP kasv: -0,88% (viimsel kohal)
Malta SKP kasv: 5% (esimesel kohal)
Venemaa SKP kasv: 3,63%
Valgevene SKP kasv: 3,58%
Ukraina SKP kasv: 3%
Leedu SKP kasv: 2,43%
Dets. 2024 miinimum brutopalk* kuus
Eesti: 820 eur
Leedu: 924 eur
USA: 1173,91 eur
Hispaania: 1323 eur
Saksa: 2054 eur
UK: 2230,90 eur
*Eesti tööjõumaksud on Euroopa ühed suuremad ehk netopalk on veelgi väiksem
Dets. 2022 mediaan brutopalk* eur/tunnis
Leedu: 8,82
Eesti: 9,38
Hispaania: 11,02
Soome: 19,33
Saksa: 19,39
Taani: 29,83
Sveitsi: 37,64
*Eesti tööjõumaksud on Euroopa ühed suuremad ehk netopalk on veelgi väiksem
CO2 moodustab ainult 0,03% - 0,04% (saastatuimas suurlinnas kuni 0,09%) atmosfäärist.
Ülemaailmne sõjaline süsinikujalajälg on hinnanguliselt 3500 Mt CO2e, mis moodustab 7,0% kogu ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest.
Ülemaailmne loomakasvatus annab 40% ülemaailmsest põllumajandustoodangu väärtusest ning annab tööd ja elatist ca 1,3 miljardile inimesele üle maailma ning annab umbes 34% ülemaailmsest toiduvalgust. Loomakasvatuse süsinikujalajälg moodustab vaid 11,1% kogu ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Samas sellesse on arvestatud ka sõnniku tootmine, ilma milleta ei kasva veganite toit.
Elekter ja elektriküte on kõige suuremad CO2 tootjad.
2023 aastal GHG heitekogused kokku (https://edgar.jrc.ec.europa.eu/report_2024):
Eesti tootis 14,36 ehk 0,027%
EU27 tootis 3221,79 ehk 6,08%
Maailm tootis 52962,90 ehk 100%
Alljärgnev info on mõeldud mõtteaineks ja oma järelduste tegemiseks.
Eesti kuulub TOP 5 riigi hulka, kus tõusid kõige rohkem ja kõige kiiremini kinnisvara hinnad ja maksud, samas mediaanpalk on endiselt Euroopa üks madalaimaid ja töötus üks suuremaid.
2025 a. I kv. Mitu mediaan** palka tuleb maksa, et osta palga saamise riigis, mediaanhinnaga 100 m2 kodu:
USA - 76
Taani - 114
Iirimaa - 123
Rootsi -129
Hispaania - 132
Belgia - 132
Norra - 140
Holland - 154
Läti - 159
Austria - 178
Saksamaa - 185
Soome - 186
Prantsusmaa - 197
Greeka - 228
Malta -232
Moldova -233
Portugal -234
Horvaatia - 238
Poola - 242
Eesti - 252 ... Harjumaa keskmine hind on 3.435 eur/m2, mis teeb 343.500 eur. Keskmine erasektori brutopalk on 1.736 eur, mis teeb keskmiseks netopalgaks 1.363 eur/m2. 343.500 /1.363 = 252 kuupalk ehk 21 aasta palk.
Bosnia ja Herzegovina - 255
Montegenro - 256
Türgi - 631
Nepaal - 684
Marcus Tullius Cicero — "Mida lähemale impeeriumi kokkuvarisemine läheb, seda hullumeelsemad on selle seadused."
Aprill 2025. Eesti kuulub TOP 6 riigi hulka, kus on kõige rohkem sõjaväelaseid elaniku kohta. Eestist ettepoole jäävad Põhja ja Lõuna Korea, Armeenia, Taiwan ja Israel. Samas kui Ukraina on näiteks 16 kohal 27,8 sõjaväelasega/1000 elaniku kohta.
2024 brutokuupalk keskmine*/ mediaan** (töötajate arv):
1. Kokku 1.981 eur/1.628 eur (597 480)
2. Riik 2.638 eur/ 2.310 eur (62 456) + mitme kuu palga ulatuses preemiaid, soodustusi, ametiauto, välislähetused, "koolitused" spades ja välismaal, igatsusetasu, mis on 16% palgast, jms hüvesid, mis on mitukorda suuremad kui palgatulu.
3. Kohalik omavalitsus 1.847 eur/ 1.716 eur (77 563)
4. Eesti eraõiguslik isik 1.736 eur/ 1.398 eur (336 725)
5. Välismaa eraõiguslik isik 2.373 eur/ 1.870 eur (120 737)
NB! Riigiametnik teenib 34,2% suuremat keskmist ja 39,5% suuremat mediaanpalka kui erasektoris töötav inimene. Samas riigiametnike palgad maksab kinni maksumaksja. Tõeline maksumaksja on eraettevõtja, sest ainukesena eraettevõte loob lisandväärtuse. Kõigi teiste maksumaksjate maksud maksab kinni kaudselt eraettevõtja. Kui ametnik maksab makse, siis näeb tema maksuarvestus välja selliselt - ametnik saab maksumaksjalt palgaks keskmiselt 2.638 eurot ja siis maksab maksudeks % maksumaksjalt saadud raha tagasi samasse kohat, kust ta selle sai.
Suheteline vaesus***: 20,2% (ca 300.000 inimest ning kõik need inimesed on erasektorist. Avalikus sektoris vaeseid ei ole.)
*Keskminepalk. Näide: 1 inimene teenib 1 miljon eurot ja 9 inimest teenivad 100 eur, seega keskmine on (1milj+900)/10 = 100.090 eur. Kas neil 9 inimesel ikka on 100.090 eurot kontol või nad siiski nälgivad?
** Mediaanpalk on tõeline "keskmine", sest see näitab, et 50% inimesi saab suuremat ja 50% saab väiksemat palka. Mediaanpalk on realistlikum pilt palgajaotusest.
*** Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, mis on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Keskmine mediaanpalk 2024
Sularaha EU-s:
2019 - 79% tehingutest tehti sularahas
2024 - 52% tehingutest tehti sularahas
* 5 aastaga on ringlusest eemaldatud 34,2% sularaha
2024 sularaha tehingute arv/ maht:
Malta - 67% / 54%
Itaalia - 61% / 49%
Leedu - 54% / 69%
Saksamaa - 53% / 30%
Eesti - 39% / 39% (võrreldes 2019 a EU keskmisega on Eestis 50,6% vähem sularaha)
Soome - 27% / 28%
Holland - 22% / 27%
2024. aastal asus Eestisse elama 18.634 inimest ja siit lahkus 17.260 inimest, millest eestlasi tuli tagasi 5.218 (28,0%) ja lahkus 6.472 (37,5%). Enamik Eestisse tagasi tulnuid eestlasi oli 60+ vanuses. Kõrval oleval graafikul on väljatoodud 2024 a sisserändajate osakaal kodakontsuse järgi.
2024. aastal sündis 9.646 ja suri 15.596 inimest.
Seega, 2024 aastal vähenes Eesti rahvaarv 4.576 inimese võrra (18634 - 17.260 + 9646 - 15.596 = -4.576), veelgi rohkem vähenes eestlaste osakaal Eestis ning veelgi rohkem vähenes noorte eestlaste osakaal Eestis.